Triin S.

Esimese katsega ei õnnestunud kasutajaks registeerida, sest kasutajanimi oli juba olemas. Minnes teisele katsele oli eelmisest täitmisest alles ‘username’ ja ‘password’, kuid ‘confirm password’, ‘first name’, ‘last name’ ja ‘e-mail’ väljad olid tühjad. Loogilisem oleks olnud, et ‘username’ ja passwordid oleksid kustutatud olnud, sest tegelikult just ‘username’ oli see mida pidin uuesti sisestama.

My Profile – kuna nimes sisaldus õ, siis seda ei tundnud ära, kuid muutsin oma profiilis ära ja nüüd on kõik ilusasti. Profiili all saab valida, mis on su emakeel, kuid valik ‘Language’ on suhteliselt kesine, isegi inglise keele puhul on valida ainult Austraalia inglise keel, eesti keelest rääkimata.

Õppematerjali koostamisel ei reageerinud mu prügikast all paremas nurgas ning vahepeal jäi ka uute ülesannete lisamine suhteliselt agelaseks.

Lisaks tekitas küsimust, et kui läbisin oma õppematejali, siis uuesti ei saanud ma seda läbida. Või on mingi nipp, kuidas juba läbitud õppematerjali uuesti läbida? See jäi minu jaoks keskkonna juures miinuseks.

Kuid üldmulje ja kasutajasõbralikkus teenisid küll pluss punkte 🙂

Katsetamiseks tegin siis õppematerjali nimega ‘triinm_tallinna_ajalugu’ ja kuulun gruppi ‘Demo grupp D’.

IMS QTI küsimuste tüüpidest kasutasin:

• inline choice
• text entry
• choice multiple

Katsetasin ka Hot Potatoes’i moodulit Jmix, mis jäi väga segaseks, mida see endast kujutab, sest
“Alternate sentences”’i alla ei saanud ma midagi sisestada. Nii et kui kellegil rohkem kokkupuuteid sellega olnud on, siis võiks väikese kommentaari kirjutada?

Kaks valminud testi.

Test1

Test2

Exe’t ma enne meie ainet katsetanud ei olnud ja seega oli tunnis katsetatu esimene kord. Kodutöö läks ilma viperdusteta ja peaks mainima, et minu meelest väga mugav ja palju valikuvõimalusi pakkuv keskkond.

Ning kuna tegemist on eesti keelse keskkonnaga, siis peaks see enamus inimestele jõukohane olema.

Loodud materjal

Metaandmete valimisisel lähtusin sellest, milliseid metaandmeid portaal koolielu minu arvates vajaks.

1.General – Üleüldine info õppematerjali kohta

1.1 Identifier – inikaalne kood õppematerjali üles leidmiseks, et kui sa antud numbrit tead, siis otsinguga tuleb see automaatselt ja lihtsalt välja.

1.2 Title – õppematerjali pealkiri

1.3 Language – keel, et sa saaksid kiirelt välja sorteerida soovitud keeled

1.4 Keywords – võtmesõnad, et saaksid vastavate sõnade järgi soovitud materjalid välja sorteerida

1.6 Coverage – mis valdkonna alla õppematerjal kuulub

2. Life Cycle – õppematerjalide oleku ja ajalooga seotud info

2.2 Status – materjali olek, kas tegemist on mustandiga või juba lõpetatud õppematerjaliga.

4. Technical – tehnilised andmed

4.1 Format – mis formaadis materjal on: video, html, slaidid, pildid jne

4.2 Size – faili suurus, kui tahad näiteks arutisse tõmmata

5. Educational – hariduslikud andmed

5.1 Interactivity Type – interaktiivuse tüüp, lapsed näiteks eelistavad interaktiivsemaid materjale.

5.2 Learning Resource Type – mis tüüpi materjaliga tegemist on: ülesanne, simulatsioon, tabeli, jutustava tekstiga

5.6 context – mis kooliastmele see mõeldud on

5.7 Typical Age Range – millisele vanuseastmele see mõeldud on

5.8 Difficulty – õppematerjali raskusaste, et oleks võimalik õpilasel

Kolmest valitavast keskkonnast valisin Lemill keskkonna, sest mu magistritöö teema on antud keskkonnaga seotud.

Probleeme keskkonna kasutamisega esines ainult nii palju, et kui nädala sees marterjalide osa koostasin, siis põhiteksti salvestamisel sain veateate. Kuid järgmisel päeval asi toimis ja sain tööd edasi teha.

Teemaks valisin ühe osa esmaabi andmisest: “Kuidas käituda kui su kaaslane on murdnud jalaluu”. Lisaks teooria osale tegin testid teadmiste kinnistamiseks ning  et õpilane saaks käsitletud situatsiooni läbimõelda.

Ise küll meditsiini ei ole õppinud, kuid antud teemat sai käsitletud aines Multimeediumi disain, kus tuli koostada õpiprogrammi prototüüp.

Loodud õppematerjal

Otsustasin , siis esimese ülesande kasuks, sest eelnevalt tehtud veebilehti ei ole ma eriti läbi validaatori läbi lasknud. Kui siis just mõned korrad bakalaureuse algus aastatel.

Ja, mis siin salata ülesanne ostus tegelikult päris vigade rohkeks 😉 Esimese hooga oli tulemuseks 77 viga ja 15 hoiatust (tegin vist rekordi, nii lihtsa lehega). Esiteks tabeli tegemiseks olin eelnvalt harjunud kasutama:
<td>
Tv3</td>
<td>
40%</td>
</tr>

Nii et kui tabel sai parandatud, siis jäi ka vigu koheselt vähemaks. Kuid pean mainima, et spetsifikatsioonis ei olnud kirjas, et <li> lõpetuseks tuleb panna </li>. Samuti olen harjunud õppetöös lisama kommentaar märgendiga //, mis samuti ei läinud validaatorist läbi.

Lõpuks oli suutnud html faili valideeririda 0 veaga ja 0 hoiatusega, lisasin ka ikooni, et leht on valideeritud.

Päevast päeva interneti avarustes surfates ei leia ma ennast just sageli mõtlemast sellele, kuidas see süsteem tegelikult toimib. See, et HTTP tähendab tegelikult üht olulist prottokolli dokumentide allalaadimiseks, ei tea vist paljud. Samuti on segane paljude jaoks URL mõiste, mille abil ongi ju tegelikult üldse võimalik dokumentide identifitseerimist teostada ning mille abil suudame oma dokumente teistest eristada. HTML on ilmselt veidi levinum mõiste, mis jäälegi üks standardistest, mille abil üldse see kogu süsteem toimib. Ilmselt suhtuvad sellesse süsteemi paljud iseenesest mõistetavalt.

Huvitav oli ka lugeda avatud standardite kohta seda, et igaüks saab nende standardite arenadmisele kaasa aidata ja seega kogu seda süsteemi mõjutada. Seega, kas ka siis sellisel juhul, näiteks mina võiksin teoreetiliselt kogu tuleviku interneti nägu muuta ?

Kontakt

• triin555@tlu.ee
• +372 5814 3396

Haridus

• Tallinn Ülikooli matemaatika bakalaureus
• omandamisel Tallinna Ülikooli informaatika (multimeedium ja õpisüsteemid) magister

Töö

• Estravel AS
• Uue müügiprogrammi arendamine

Hobid

• Sport – rulluisutamine, BodyPump ja BodyCombat
• Lilleseade

Ootused kursusele

• täpsemalt aimu saada standarditest ja spetifikatsioonidest ning osata neid õigesti ja õigetes kohtades kasutada